What a nice Sunday! The sun came out, the birds were singing, the degrees were mild..and I must say the feeling that came along with the knowing that I don't have to go to work next day was the cherry on top of everything.
So I decided to have my traditional sunday pancakes in a cafeteria instead of making them myself. For a companion I bought an Elle magazine. I am one of those persons who doesn't have any problem going to cafeterias and movies alone every once and a while.
Anyway, I was sitting in a French style cafeteria loving the atmosphere and going through Elle and thought how much one photo can say..Actually most times I don't care much about the writing pieces in fashion magazines, but the photos..it's the area of art that always touches me. Don't get me wrong, I do love reading and I do that a lot (I even had a bookshelf built and discovered that most books have gone missing because of my movings:( but hey, I have a chance to create a new library for myself).
Milline imeline pühapäev! Päike tuli välja, tihased laulsid akna taga, kraadid polnud väga külmad. Kirss tordil oli muidugi teadmine, et ees ootab nädal aega puhkust ja järgmisel hommikul ma ei peagi kell 7 üles ärkama. Aknalaual tervitasid mind uued lilled ja mu seina ehitatav raamaturiiul hakkab ka jumet võtma (kuigi kahjuks on mu suur raamatute kollektsioon kolimistega kaduma läinud..kuid mis seal ikka, saab alati uue luua:)).
Niisiis ma otsustasin oma traditsioonilised pühapäeva pannkoogid kohvikus süüa sel korral ja kaaslaseks oli mul Elle ajakiri. Ma olen üks nendest inimestest, kes käib aegajalt üksinda kohvikus ja kinos ja keda see sealjuures absoluutselt ei häiri. Ja nii ma istusin armsa atmosfääriga kohvikus ja lappasin oma moepiiblit ja mõtlesin, et kui oluline on üks foto. Moeajakirjade puhul lähevad mulle enamasti fotod märksa rohkem korda, kui need vähesed artiklid, mis sinna põimitud on. Foto tähenduse all tuleks vist selgitada, et enamus on reklaamfotod. Üks foto (mõningate brändide puhul ka mitu fotot) peab andma edasi emotsiooni, mis kätkeb endast kogu elustiili ja kogu kollektsiooni ideed, mida see bränd parasjagu kannab. Sellisesse ajakirja nõrga foto panemine ei tohiks eales kõne alla tulla, kuigi ühte A4 suuruses reklaami ma juba märkasin, mis tekitas mõtte, et miks selline asi siin on? Kas inimesed ei viitsi üldse veidi pingutada, et visuaal selle vaatajat ka kõnetaks? Eriti kui nad tõenäoliselt on selle reklaampinna eest miljoni välja käinud. Aga õnneks sellised asjad on pigem haruldused ja ülejäänud lehed (hetkel ma küll poole peal veel) on pigem paeluvad olnud.
No comments:
Post a Comment