Tuesday, March 4, 2014

Birthday wish coming true





I had a birthday last week and pamparampapaaaa..I got myself a photographing course. I am so happy because I love taking pictures and I have done it myself for years but I have never studied it and I know that there is so much more to know and to do with the camera. I am über excited. The course starts in April and takes place in Tallinn, so I have lots of weekends in capital coming up. There weren't many courses that started in spring time that hadn't already begun, so I started looking this one and for my pleasant surprise I knew so many lecturers by name. Some other courses I looked up had people I've never heard of. 

Mul oli eelmisel nädalal sünnipäev ja ma sain endale kingiks midagi, mida ma olen juba sada aastat tahtnud. Nimelt aprillikuust viibin ma kaheksal nädalavahetusel Tallinnas Eesti Foto ruumides fotograafiat õppides. Ma olen oma peegelkaameraga juba aastaid klõbistanud, kuid ma tahan fotondust märksa paremini vallata, kui ma seda hetkel teen ja ma tean, et mul on palju veel areneda. Minu meeldivaks üllatuseks avastasin, et ma teadsin nimepidi mitmeid õppejõude. Valiku kursuste vahel tegi lihtsaks ka asjaolu, et enamus kevadisi kursuseid oli juba alganud. Igastahes, ma olen ülielevil ja ei suuda ära oodata, millal fotokool algab:)

Sunday, February 23, 2014

Today's Inspiration - Milan fashion week














Sitting home has it's perks..I have all the time in the world watching the fashions shows that are going on Milan at the moment. Also, I have time to watch some movies I have wanted to watch but somehow haven't got a chance to do it yet. One of the movies was "September Issue", which is a documentary about Anna Wintour making the 2007 September issue of Vogue (September issues are thicker than other issues of the year and the 2007 was the biggest issue of all time). If you're interested in fashion industries I would also recommend movies like "Diane Vreevald - The Eye Has to Travel" and "Coco Before Chanel". 
Upper you can see some of my favorite pieces from fashion shows. Though actually there were so many beautiful clothes, but I don't want to overdo with the pictures in one post.

Kodus istumisel on ka mõningad eelised. Mul on tohutult palju aega vaadata moeshow'sid, mis hetkel Milanos käimas on. Lisaks ma saan vaadata filme, mida juba mõnda aega olen planeerinud vaadata, kuid pole miskipärast jõudnud veel. Täna vaatasin ära filmi "Septembrinumber", mis on dokumentaal Anna Wintouri 2007 aasta septembrikuu Vogue ajakirja kokkupanemisest. Septembrinumbrid on teadagi paksemad, kui teised ja 2007 aasta omast pidi tulema ajaloo suurim Vogue number. Kui keegi on veel moetööstusest ja veidi ka ajaloost huvitatud, siis soovitaksin filme "Diane Vreevald - silm peab rändama" ja "Coco enne Chanel'i".
Ülevalpool mõningad mu lemmikteosed Milanost. Tegelikult oli neid palju palju rohkem, aga ei taha postitust ära koormata miljoni pildiga.

Saturday, February 22, 2014

Stripplakk / striplac





Well well, eventually I fell ill. Though I must say that I have been in quite a good health this winter. So now I'm curled up in the sofa, watching tons of series and drinking 20 cups of tea a day. It would sound a nice break if I hadn't a headache and terrible cough.
Anyway, I thought about giving you a review about striplac which I tried out last week. I was so tired doing my nails all the time, so I thought to give it a try. For people who doesn't know what striplac is or how it's done…it's a peel-off UV polish. First you add a layer with no color, then two colored layers and finally again a layer with no color. After every cover you have to hold your nails under UV lamp. Once it's done you can rest about 7-10 days. It depends how fast your nails grow or how much the outgrow bothers you. If you want to remove the polish, then just peel off the polish by putting your nail between the polish and nail plate. If in between some nail polishes are peeling off themselves, you can add some glue with toothpick between nail polish and nail plate.
I will probably stick with this one. The thing I like about it is that striplac has shine the whole time. With  usual nail polish I usually mess up the shine while the nails are still drying or the shine fades away with a day or two. Also the tips of the nails don't crack so the white part is seen.
On the pictures the striplac has been 6 days on my nails and has outgrown a bit.

Lõpuks siis jõudis kätte see aeg, kui ma ägisedes diivanil ingveri teed lurbin ja kõikvõimalikud saated telekast ära vaatan. Kuigi tuleb tõele au anda, et see sügis/talv on võrdlemisi hea tervise juures möödunud siiani.
Kuid põhilise juurde..ma otsustasin lõpuks ära proovida stripplaki. Selle põhimõte on selles, et mingi aja möödudes (umbes 7-10 päeva) tuleb küünelakk koorudes maha. Lakkimiseks on vajalik vastav UV-lamp, spetsiaalne aluslakk (mis on ühtlasi pealislakk) ja spetsiaalne värviline lakk. Kõigepealt tuleb küüned vastavate lapikestega puhastada (eemaldab õli). Seejärel üks aluslaki kiht, kaks kihti värvilist lakki ja üks kiht pealislakki. Pärast iga kihi pealekandmist tuleb küüsi hoida UV lambi all. Mingi hetk hakkab lakk küüntelt maha kooruma. Kui pole veel soovi kogu kupatust uuesti teha, siis võib hambatiku abil küüneliimi küüneplaadi ja laki vahele panna, et lakk peal püsiks veel. Koorumine meenutab veidi nagu küünlavaha koorumist nahalt/küüntelt (kui keegi veel vahaga mängis lapsena peale minu:)).
Ma tõenäoliselt hakkan seda ka edaspidi tegema, kuna tavalise küünelakiga kaob läige väga kiiresti ja küünte otsad lähevad nii kiiresti valgeks (lakk kulub sealt eriti kiiresti ära). Stripplakiga on läige kogu nädala.
Piltidel on mul stripplakk olnud 6 päeva peal ja veidi väljakasvanud. Kokku pidas lakk vastu minu küüntel 7 päeva.




Thursday, February 6, 2014

Telliskivi loomelinnak / creative center





On my way "home":)


 I went to Telliskivi loomelinnak today which is the center of creative people and stores. There are also cute cafeterias. My favourite stores were the Homeart and Võluvad asjad, where I bought a lovely candle holder/latern.

Käisin täna Telliskivi Loomelinnakus uudistamas, mis oli väga vahva. Mu lemmikpoed on kodupood Homeart ja Võluvad Asjad, kust sain armsa küünlahoidja/laterna. See koht on üldse mõnus, täis sõbralikke ja stiilseid inimesi...kui poed läbi tuulatud, saab Revalis väikse kohvi võtta ja people watchingut teha.





Sunday, February 2, 2014

Elle on Sunday




 My quite not ready bookshelf..



What a nice Sunday! The sun came out, the birds were singing, the degrees were mild..and I must say the feeling that came along with the knowing that I don't have to go to work next day was the cherry on  top of everything.
So I decided to have my traditional sunday pancakes in a cafeteria instead of making them myself. For a companion I bought an Elle magazine. I am one of those persons who doesn't have any problem going to cafeterias and movies alone every once and a while. 
Anyway, I was sitting in a French style cafeteria loving the atmosphere and going through Elle and thought how much one photo can say..Actually most times I don't care much about the writing pieces in fashion magazines, but the photos..it's the area of art that always touches me. Don't get me wrong, I do love reading and I do that a lot (I even had a bookshelf built and discovered that most books have gone missing because of my movings:( but hey, I have a chance to create a new library for myself).

Milline imeline pühapäev! Päike tuli välja, tihased laulsid akna taga, kraadid polnud väga külmad. Kirss tordil oli muidugi teadmine, et ees ootab nädal aega puhkust ja järgmisel hommikul ma ei peagi kell 7 üles ärkama. Aknalaual tervitasid mind uued lilled ja mu seina ehitatav raamaturiiul hakkab ka jumet võtma (kuigi kahjuks on mu suur raamatute kollektsioon kolimistega kaduma läinud..kuid mis seal ikka, saab alati uue luua:)).
Niisiis ma otsustasin oma traditsioonilised pühapäeva pannkoogid kohvikus süüa sel korral ja kaaslaseks oli mul Elle ajakiri. Ma olen üks nendest inimestest, kes käib aegajalt üksinda kohvikus ja kinos ja keda see sealjuures absoluutselt ei häiri. Ja nii ma istusin armsa atmosfääriga kohvikus ja lappasin oma moepiiblit ja mõtlesin, et kui oluline on üks foto. Moeajakirjade puhul lähevad mulle enamasti fotod märksa rohkem korda, kui need vähesed artiklid, mis sinna põimitud on. Foto tähenduse all tuleks vist selgitada, et enamus on reklaamfotod. Üks foto (mõningate brändide puhul ka mitu fotot) peab andma edasi emotsiooni, mis kätkeb endast kogu elustiili ja kogu kollektsiooni ideed, mida see bränd parasjagu kannab. Sellisesse ajakirja nõrga foto panemine ei tohiks eales kõne alla tulla, kuigi ühte A4 suuruses reklaami ma juba märkasin, mis tekitas mõtte, et miks selline asi siin on? Kas inimesed ei viitsi üldse veidi pingutada, et visuaal selle vaatajat ka kõnetaks? Eriti kui nad tõenäoliselt on selle reklaampinna eest miljoni välja käinud. Aga õnneks sellised asjad on pigem haruldused ja ülejäänud lehed (hetkel ma küll poole peal veel) on pigem paeluvad olnud.


Saturday, January 25, 2014

Vivian in wonderland







Minus 20 something degrees creates a perfect sunny weather to take some shots on the frozen lakes. 
Me and my friend went to Otepää for this case..ran on ice and had a lovely lunch in the tower where you can have a perfect view for the lake and landscape. The whole way we were driving there it was like a winter wonderland.

Miinus 20 kraadi loob perfektse päikselise ilma pildistamiseks. Läksime sel korral sõbrannaga Otepääle järvele jalutama..lõpuks muidugi jooksime ja pildusime lund taevasse (muidugi see langes näole ja pärast olime armsad pandanäod). Pärastpoole sõime tornis lõunat. Kuigi seal on toidumenüüs keskeltläbi 5 asja, siis need 5 asja on maitsvad ja vaade järvele ja maastikule on lihtsalt vapustav.

Sunday, January 12, 2014

New hair, new boots, new life







Lately many things have happened but yet nothing has happened. I have had lack of inspiration for a while now but I have a suspicion that things are about to change.
Well, what's been up? I have been working like a crazy person and in a short period of time I have had several accidents. First I fell on ice and had to wear my hand tied round my neck. And then I slipped in the bath and lied there unconscious for a while which was pretty scary and the thought of it still gives me chills. But nevertheless, it made me think how short life is and how we should only live the best version of it and I have been losing track of my version.
About girly stuff..I got new haircut, new boots from Vagabond (I just love love love them), new scarf, new beanie hat, new parfum from Chanel (it's so me, I think I will use it within a month), new phone. And not any phone..I bought myself first time a smartphone. I have been postponing buying a smartphone for several reasons..lousy batteries, possibility to get an addiction of it, unreasonable prices..But when I was literally the only person among my friends who hadn't it I decided what the heck, I'll buy one too. And all the reasons came true..battery lasts one day and I quite seem to be addicted to it. But yet, I love it and am happy about my purchase. 

Viimasel ajal on nii palju juhtunud, aga samas nagu isikliku arengu mõttes pole midagi juhtunud. Mul on mõnda aega olnud inspiratsiooni puudus, kuid mul on tunne, et see hakkab muutuma.
Niisiis, mis uudist? Ma olen ennast segaseks töötanud ja üpris lühikese aja jooksul on mul mitmeid õnnetusi juhtunud. Kaks tõsisemat olid jääl kukkumine, nii et pidin kätt ümber kaela seotuna kandma ja vannis libisemine, nii et kukkusin kuklaga vastu vanni äärt ja mõnda aega olin teadvuseta. See oli nii õudne, et siiamaani tulevad külmavärinad. Igatahes, need sündmused panid mind mõtlema, kui lühike elu on ja kõik inimesed peaksid elama enda elu parimat versiooni ja minu versioon ja tee selleni on kuhugi uitama läinud. 
Aga plikalikest asjadest..mul on uus soeng, uued saapad (Vagabondilt, hetkel veel olen täielikus vaimustuses neist), uus sall, müts, lõhn Chanel Chance eau Tendre (see on nii mina, et valan ennast sellega pidevalt täiesti üle..loodan, et kuugi vastu peab) ja uus telefon. Aga mitte igasugune telefon, vaid nutitelefon. Minu jaoks on see suur samm, kuna olin väga pikalt nutitelefoni ostmise vastu. Nende kehvad akud, inimeste sõltuvus ja pidev näppimine, kohati väga ebamõistlikud hinnad..Kuid kui ma olin oma sõprade seas juba tõesti ainus, kellel seda polnud, mõtlesin, et mis seal ikka..Ja nii ma siis nüüd olen samasugune telefoninäppijast sõltlane, kes peab iga paari tunni tagant akut laadima:D
Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...