Kuupäevaliselt on suvi murdnud enda selgroo, kuid sisuliselt pole teist olnudki. Aga vahet pole. Olles tööinimene ja võttes suvel ainult 2 nädalat puhkust lähevad õndsust täis suvepäevad niikuinii minust paratamult mööda. Kuid hoopiski põnevam ja elevust tekitavam periood on algamas. Kahenädalaselt loorberitel puhkamiselt naasnuna on vaim värske ja taaskord hakkavad vaimu ärgitama hilissuvised mõtted tuleviku osas. Justnimelt sügis on see periood aastas, kui kõik valikud taas silme ees lahti rulluvad. Kas minna edasi õppima? Kuigi see pole just eriline küsimus ja vastus küsimusele on kätketud juba küsimuse enda esitamises. Hoopis olulisem on, et mida ja kuhu ja mida ma saavutada soovin? Üks bakalaureuse diplom mul juba istub sahtlis oodates lisa. Õnneks on paljudel ülikoolidel niivõrd paindlik süsteem, et aineid saab üle kanda ja kõrvalerialana ei pea kogu 180 EAP õppekava läbi tegema ning magistrisse saab kandideerida teaduskonnasiseselt teise eriala bakalaureusega (mõningad eeldusained tuleb läbida vaid, mida saab edukalt eksternina teha). Igatahes, mu ees on 5 teed, mille vahel ma kaalun.
Lisaks saab sügisel alustada mõne uue trenniga ja mõelda läbi karjäärivalikud, sest vähemalt mulle tundub, et sügiseti tööturg aktiveerub. Või vahetada hoopis elukohta? Mõtlemisainet ja olukordade ümberhindamist igastahes jagub!
Vast mu välismaised sõbrad annavad andeks, et ingliskeelde ümber ei tõlgi enda postitust sel korral.
No comments:
Post a Comment